Indoneesiast lõunas India ookeanis asuv Jõulusaar on ainulaadne ja kauge territoorium, millel on intrigeeriv segu looduslikust ilust, rikkalikust ajaloost ja mitmekesisest kultuurist. Selle pindala on 135 ruutkilomeetrit, kogu maa, selle rannikul on järsud kaljud, mis tõusevad järsult keskplatoole, seades dramaatilise maastiku, mis lummab nii külastajaid kui ka kohalikke elanikke.
Geograafia ja kliima
Jõulusaarel on troopiline kliima, mida iseloomustab märg hooaeg detsembrist aprillini ja kuiv hooaeg ülejäänud kuudeks. Selle ilmastikumustreid mõjutavad oluliselt kaubandustuuled, mis aitavad mõõdukamaks troopilistele piirkondadele iseloomulikku soojust ja niiskust. Saare rannajoon ulatub umbes 138,9 kilomeetrini, ümbritsedes seda suurepärast maastikku, mis läheb järskudelt karmidelt kaljudelt üle rahulikule keskplatoole.
Jõulusaare kõrgeim kõrguspunkt on Murray mägi, mis ulatub kuni 361 meetrini, pakkudes suurepäraseid vaateid ümbritsevale ookeanile ja lopsakale taimestikule. Vaatamata oma väiksusele on saarel mitmesuguseid loodusvarasid, eelkõige fosfaati, mis on ajalooliselt olnud oluline osa selle majandusest. Lisaks pole selle piire ääristavad põlised rannad mitte ainult hingematvad, vaid aitavad kaasa ka saare atraktiivsusele turismisihtkohana.
Loodus ja bioloogiline mitmekesisus
Sukeldudes looduslikku aspekti, on Jõulusaar praktiliselt kaetud metsamaaga, moodustades 100% selle territooriumist. See ulatuslik taimkate toetab rikkalikku taimestiku ja loomastiku mitmekesisust, millest mõned on saarele endeemilised, muutes selle bioloogilise mitmekesisuse jaoks kriitiliseks kohaks. Siiski on oluline märkida, et saarel puudub põllumajandusmaa kasutus, mis toob esile selle häirimatud loodusmaastikud.
Rahvastik ja kultuur
2016. aasta seisuga elas Jõulusaarel hinnanguliselt 2,205 elanikku, kellest enamik elas saare põhjatipus. Vaatamata oma inglise ametlikule keelele on saare kogukond kultuuride ja rahvuste sulatusahi, suuresti tänu oma ajaloolistele sidemetele ja geograafilisele asukohale. See kultuuriline mitmekesisus peegeldub saare pidustustes, köökides ja igapäevaelus, luues rikkaliku kultuurilise gobelääni, mis lisab selle võlu.
Majandus ja elustiil
Kohalikku majandust on traditsiooniliselt toetanud kaks peamist tööstusharu: turism ja fosfaatide kaevandamine. Kuna aga fosfaadivarud on ammendumas, on turism võtnud saare majanduse säilitamisel olulisema rolli. Ainulaadsed maastikud koos saare rikkaliku bioloogilise mitmekesisusega muudavad selle atraktiivseks sihtkohaks ökoturistidele ja loodushuvilistele, kes otsivad rajavälist seiklust.
Jõulusaare pealinn Asula on halduse, kaubanduse ja kogukonnaelu keskne keskus. Siin saab tõeliselt tajuda saare rahulikku elustiili ja sõbralikku õhkkonda, mis on teravaks kontrastiks mandrite sagivatele linnadele.
Väljakutsed ja kaitse
Vaatamata oma idüllilistele maastikele ja ökoloogilisele tähtsusele seisab Jõulusaar silmitsi looduskaitse ja säästva arenguga seotud väljakutsetega. Tasakaal turismi edendamise ning saare loodus- ja kultuuripärandi säilitamise vahel on tundlik ning nõuab hoolikat planeerimist ja rahvusvahelist toetust. Pidevalt tehakse jõupingutusi tagamaks, et majandustegevus, eriti turism, ei kahjustaks saare ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.
Järeldus
Jõulusaar on endiselt üks maailma peidetud pärleid, pakkudes võrratut kogemust looduse ilust, mitmekesisest elusloodusest ja rahulikust taganemisest, mis on kaugel tänapäeva elu kirglikust tempost. Selle ainulaadne geograafia, kliima ja elav kultuur muudavad selle põnevaks sihtkohaks neile, kes soovivad uurida meie planeedi vähem läbitud radu. Kuna jõupingutused selle põlise keskkonna ja eripära säilitamiseks jätkuvad, tõotab Jõulusaar olla pühamu nii loodushuvilistele kui ka neile, kes otsivad üksindust keset hingematvaid maastikke.
Riigi andmed
| Riigikood | KT |
| Piirkond | Australia – Oceania |
| Pind | 135 ruutkilomeetrit |
| Maapind | 135 ruutkilomeetrit |
| Veepind | 0 ruutkilomeetrit |
| Põllumajanduspind | 0.00% |
| Metsapind | 100.00% |
| Madalaim kõrguspunkt | n/a |
| Kõrgeim punkt | Murray Hill 361 m |
| SKT elaniku kohta | n/a |