Sissejuhatus
Ida-Aafrikas asuv Eritrea, mis piirneb sädeleva Punase merega Djibouti ja Sudaani vahel, on tunnistus vastupidavusest ja mitmekesisusest. Geograafilise gobelääniga, mis koob läbi kõrbete mägismaa ja rikkaliku kultuuripärandini, pakub see riik teadmisi nii looduse heldusest kui ka inimlikust visadusest.
Geograafiline olemus
Eritrea strateegiline asukoht juhib muljetavaldavat rannajoont, mis ulatub üle 2,234 km piki Punast merd, muutes selle merendusvaldkonnas oluliseks osalejaks. Riigi kogupindala on 117 600 ruutkilomeetrit, millest maa moodustab 101 000 ruutkilomeetrit ja veekogud 16 600 ruutkilomeetrit. Selle maismaapiirid ulatuvad 1,840 km-ni, jagades piire Djibouti, Etioopia ja Sudaaniga, toimides seeläbi piirkonna geopoliitilise linchpinina.
Kliima ja maastik
Eritrea kliima on sama mitmekesine kui selle maastik, ulatudes kuumast ja kuivast kõrberibast piki rannikut kuni jahedamate ja niiskemate tingimusteni keskmäestikus. See variatsioon toetab mitmekesist biosfääri ja põllumajandustavasid. Maastik ise on vaatemäng looduse arhitektuurist, mida iseloomustab valdavalt Etioopia mägismaa laiendus, mis laskub graatsiliselt rannikutasandikele, künklikele maastikele ja lamedatele tasandikele erinevate kompassipunktide suunas.
Kõrguse äärmused
Eritrea topograafia seab dramaatilisi stseene, alates -75 m kõrgusel istuvast Danakili depressiooni sügavusest kuni Soira majesteetlike kõrgusteni, mille tipp on 3,018 m. Need kõrguse äärmused kapseldavad riigi keskkonna- ja kliimatingimusi.
Loodusvarad ja maakasutus
Eritread on õnnistatud rikkalike loodusvaradega, sealhulgas kulla, kaaliumkloriidi, tsingi, vase ning potentsiaalselt nafta- ja maagaasivarudega. Selle ulatuslik rannajoon tõotab ka rikkalikke kalavarusid. Kuna 75,10% maast on määratud põllumajanduslikuks ja metsamaa on tagasihoidlikult kaetud 15,10%, rõhutab Eritrea maakasutuse tähtsust ülalpidamiseks ja majandusarenguks.
Rahvastiku dünaamika
2020. aasta juuli seisuga nimetab seda rahvast koduks hinnanguliselt 6 081 196 eritrealast, kusjuures suurim tihedus on koondunud kesksete linnade, sealhulgas pealinna Asmara ja Kereni ümber. Vaatamata sellele, et linnaelanikkond moodustab 41,30% koguarvust, säilitab Eritrea suuresti kogukondliku ja traditsioonilise eluviisi, eriti maapiirkondades.
Keel ja rahvuslik identiteet
Eritrea keelemaastik on sama mitmekesine kui selle inimesed, hõlmates ametlikult Tigrinya, araabia ja inglise keelt. See kolmekeelne poliitika ei peegelda mitte ainult riigi koloniaalajalugu, vaid ka selle kaasavat rahvuslikku identiteeti, edendades ühtsust mitmekesisuses.
Majanduslik ülevaade
Eritrea majanduse selgroog on põllumajandus, kus kasvatatakse muu hulgas sorgot, läätsesid, köögivilju ja puuvilla. Kuid rahvas julgeb ka sellistesse tööstusharudesse nagu toiduainete töötlemine, tekstiilitööstus ja kergetööstus. Kaevandussektor on tõusuteel ning kuld ja muud mineraalid suurendavad järk-järgult eksporditulusid. Huvitaval kombel kerkib Hiina juhtivaks ekspordipartneriks, tuues esile ülemaailmsete kaubandussuhete muutuva dünaamika.
Kaubandus ja areng
Vaatamata väljakutsetele laienevad Eritrea kaubandussuhted kogu maailmas, importides masinaid, naftasaadusi ja tööstuskaupu peamiselt AÜE-st, Hiinast ja Saudi Araabiast. Käimasolev areng peegeldub järkjärgulises elektrifitseerimises, kuid kuna 3 miljonit inimest on endiselt elektrita, jääb tee tervikliku arengu suunas riikliku poliitika keskpunktiks.
Järeldus
Eritrea oma keeruka maastike, kliima ja kultuuride seguga on mitmekesisuse ja vastupidavuse majakas. Selle strateegiline geograafiline asend ja rikkalikud loodusvarad loovad aluse majanduskasvule ja õitsengule. Kui rahvas liigub oma sotsiaalmajandusliku arengu suunas, kujundavad selle rahva vaim, nende traditsioonid ja püüdlused jätkuvalt Eritrea paljutõotavat tulevikku.
Riigi andmed
| Riigikood | ER |
| Piirkond | Africa |
| Pind | 117600 ruutkilomeetrit |
| Maapind | 101000 ruutkilomeetrit |
| Veepind | 16600 ruutkilomeetrit |
| Põllumajanduspind | 75.10% |
| Metsapind | 15.10% |
| Madalaim kõrguspunkt | near Kulul within the Danakil Depression -75 m |
| Kõrgeim punkt | Soira 3,018 m |
| SKT elaniku kohta | $1,600 (2017 est.) |