Geograafiline majesteet
Indoneesia, suveräänne riik Kagu-Aasias, asub saarestikuna, mis paikneb majesteetlikult India ookeani ja Vaikse ookeani vahel. Kogupindalaga 1 904 569 ruutkilomeetrit on riigis segu maast (1 811 569 ruutkilomeetrit) ja veest (93 000 ruutkilomeetrit). See jagab oma piire Malaisia (1881 km), Paapua Uus-Guinea (824 km) ja Ida-Timoriga (253 km), luues rikkaliku kultuurilise ja ökoloogilise mitmekesisuse gobelääni. Indoneesia rannajoon ulatub üle 54 716 km, hõlmates troopilist kliimat, mis ulatub kuumast ja niiskest rannikumadalikust mõõdukamate mägismaadeni.
Loodusmaastik ja bioloogiline mitmekesisus
Indoneesia maastikku iseloomustavad valdavalt rannikuäärsed madalikud, samas kui suurematel saartel on sisemäed, mis pakuvad hingematvaid maastikke ja rikkalikku bioloogilist mitmekesisust. Riigi kõrgus varieerub märkimisväärselt, alates India ookeani madalaimast punktist (0 m) kuni Puncak Jaya kõrgeima tipuni (4,884 m). See geograafiline mitmekesisus toetab paljusid loodusvarasid, sealhulgas naftat, tina, maagaasi, niklit, puitu, boksiidi, vaske, viljakaid muldasid, kivisütt, kulda ja hõbedat, muutes Indoneesia loodusliku rikkuse aardeks.
Keskkonnahoid
Indoneesia, kus 31,20% maast on pühendatud põllumajandusele ja 51,70% on kaetud metsadega, on Kagu-Aasias keskkonnahoolduse esirinnas. Seda rõhutab veelgi 67 220 ruutkilomeetrit niisutatavat maad (hinnanguliselt 2012. aastal), mis rõhutab riigi pühendumust säästvale põllumajandusele ja metsamajandusele.
Majanduslik ja sotsiaalne maastik
Indoneesia, mis on 2020. aasta juuli seisuga koduks umbes 267 miljonile inimesele, kujutab endast dünaamilist sotsiaalset struktuuri, mis on peamiselt koondunud Java saarele, mis on üks Maa tihedamini asustatud piirkondi. Teised tihedalt asustatud piirkonnad hõlmavad Sumatra, Sulawesi ja Kalimantani osi, mis annab tunnistust Indoneesia saarestiku mitmekesisest ja elavast kultuurist. Linnaelanikkond moodustab 56.60% kogu elanikkonnast, näidates olulisi linnastumise suundumusi.
Ülevaade majandusest
Indoneesia majandust elavdavad erinevad sektorid, sealhulgas nafta ja maagaas, tekstiil, autotööstus ja palju muud. Riigi loodusvarade rikkus on sillutanud teed õitsvale eksporditurule, kus peamisteks partneriteks on Hiina, USA, Jaapan, India ja Singapur. Põllumajandustoodetel, eelkõige kummil, palmiõlil ja kohvil, on oluline roll nii sisetarbimises kui ka ekspordituludes. Tähelepanuväärne on see, et riigi SKP elaniku kohta oli 2017. aastal 12 400 dollarit, mis kajastab jätkuvat majanduskasvu ja arengut.
Kultuuripärand ja kaasaegne identiteet
Ametlik keel, Bahasa Indoneesia, on ühendav meedium riigis, mis on rikas etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse poolest. Indoneesia linnakeskused, eriti Jakarta – pealinn, on hoogsad tegevuskeskused, mis esindavad Indoneesia kaasaegset nägu, säilitades samal ajal sügavalt juurdunud kultuuripärandi. Need linnad on eluliselt tähtsad mitte ainult oma majandusliku tähtsuse tõttu, vaid ka haridus-, kultuuri- ja poliitikakeskustena.
Juhtimine helge tuleviku poole
Vaatamata sellistele väljakutsetele nagu elektrifitseerimine, kuna 2017. aasta seisuga oli elektrita 14 miljonit inimest, liigub Indoneesia pidevalt kaasava majanduskasvu ja kestliku arengu suunas. Rõhuasetus infrastruktuuri parandamisele koos valitsuse jõupingutustega hariduse, tervishoiu ja tööstuse edendamisel rõhutab riigi pühendumust tagada kõigile indoneeslastele jõukas tulevik.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Indoneesia lummab oma vapustava geograafia, rikkalike looduskaitsealade ja elava kultuurilise gobelääniga. Rahvana, kes on uhke mitmekesisuse ja vastupidavuse üle, liigub Indoneesia jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni teel, lubades maailmaareenil veelgi helgemat tulevikku.
Riigi andmed
| Riigikood | ID |
| Piirkond | East Asia/Southeast Asia |
| Pind | 1904569 ruutkilomeetrit |
| Maapind | 1811569 ruutkilomeetrit |
| Veepind | 93000 ruutkilomeetrit |
| Põllumajanduspind | 31.20% |
| Metsapind | 51.70% |
| Madalaim kõrguspunkt | Indian Ocean 0 m |
| Kõrgeim punkt | Puncak Jaya 4,884 m |
| SKT elaniku kohta | $12,400 (2017 est.) |