Geograafiline ülevaade
Euroopa ja Aasia vaheliste piiride vahel on Kasahstan tuntud oma silmatorkava geograafilise mitmekesisuse ja avaruse poolest. Kogupindalaga 2 724 900 ruutkilomeetrit on see maailmas suuruselt üheksas riik. Rahva maastikku iseloomustavad valdavalt ulatuslikud lamedad stepid, mis laienevad Volgast läände, jõuavad Altai mägedesse idas ja ulatuvad läänepoolsetest Siberi tasandikest põhjas kuni Kesk-Aasia kõrbete ja oaasideni lõunas. Kasahstan jagab oma piire viie riigiga, sealhulgas 1,765 km pikkune piir Hiinaga ja ulatuslik 7,644 km pikkune piir Venemaaga, mis näitab tema olulist positsiooni Euraasia kaubanduses ja geopoliitikas. Vaatamata oma märkimisväärsele maamassile ei ole Kasahstanil rannajoont, rõhutades selle raskesti ligipääsetavat loodust.
Kliima ja loodusvarad
Kasahstani kliima on kontinentaalne, külmade talvede ja kuumade suvedega, varieerudes erinevates piirkondades kuivadest kuni semiariidsete tingimusteni. See klimaatiline varieeruvus toetab paljusid bioloogilisi erinevusi ja maastikke riigis. Selle looduslike aardete hulgas on märkimisväärsed nafta, maagaasi, kivisöe ning erinevate metallide ja mineraalide hoiused. Need ressursid ei ole kujundanud mitte ainult riigi majandust, vaid ka selle rolli ülemaailmsetel turgudel.
Ühiskond ja demograafia
2020. aasta juuli seisuga oli Kasahstani rahvaarv hinnanguliselt umbes 19 091 949, kusjuures suuremad linnad nagu Almatõ ja pealinn Nur-Sultan on olulised majandusliku ja sotsiaalse tegevuse keskused. Kasahstani ühiskond on märkimisväärselt linnaline, umbes 57,7% elab linnapiirkondades. Riigi demograafiline jaotus näitab hõredat elanikkonda selle ulatuslikes interjöörides, tihedamad klastrid on põhja- ja lõunapoolsetes linnapiirkondades.
Kultuur ja keeled
Kasahstani rahvuslik identiteet on gobelään, mis on kootud selle mitmekesise kultuuripärandi ja keelte niitidest. Kasahhi ametlik keel on Kasahstani postsovetliku rahvusliku identiteedi ja kultuurilise taaselustamise sümbol. See mitmekultuuriline rahvas on koduks erinevatele etnilistele rühmadele, aidates kaasa rikkalikule kultuurilisele mosaiigile.
Majandus ja infrastruktuur
Kasahstani majanduse selgroog on loodusvarade rikkus, mis hõlmab naftat, maagaasi ja erinevaid mineraale. Oluline roll on ka põllumajandussektoril, mis kasutab 77,4% maast teravilja- ja köögiviljade kasvatamiseks ning kariloomade toetamiseks. Tööstustoodang, peamiselt naftast, kivisöest, metallidest ja masinatest, esindab teisi peamisi majandussambaid. Kasahstan, mille SKP elaniku kohta oli 2017. aastal 26 300 dollarit, on näinud märkimisväärset majanduskasvu, mida toetab strateegiline eksport sellistesse riikidesse nagu Itaalia, Hiina ja Venemaa.
Infrastruktuuri osas on Kasahstanil alates 2016. aastast 100% elektrifitseerimise määr, mis tähistab tema edusamme oma kodanikele olulistele teenustele juurdepääsu tagamisel. Riigi keskendumine oma transpordi- ja logistiliste võrgustike arendamisele rõhutab veelgi tema ambitsiooni suurendada riigisisest liikuvust ja suurendada ühenduvust ülemaailmsete turgudega.
Ülemaailmne kaubandus ja diplomaatia
Kasahstani majandusstrateegiat mõjutavad tugevalt selle geograafiline asukoht ja loodusvarad. Selle peamised ekspordipartnerid on Itaalia, Hiina ja Holland, kusjuures nafta ja maagaas on ühed kõige olulisemad ekspordiartiklid. Seevastu impordib ta peamiselt masinaid, seadmeid ja toiduaineid Venemaalt, Hiinast ja Saksamaalt. Selline kaubanduse dünaamika rõhutab Kasahstani keskset rolli piirkondlikes ja ülemaailmsetes tarneahelates, aidates kaasa selle kasvavale mõjule Euraasia geopoliitikas.
Järeldus
Kasahstan, suurte steppide, mägede ja kõrbete maa, annab tunnistust Kesk-Aasia vastupidavusest ja mitmekesisusest. Selle segu rikkalikest loodusvaradest, strateegilisest geograafilisest positsioneerimisest ja elavast kultuurist asetab Kasahstani maailmaareenil võtmetegijaks. Kui riik navigeerib 21. sajandi väljakutsetes ja võimalustes, kujundab ta jätkuvalt oma identiteeti ning teed säästva arengu ja jõukuse poole.
Riigi andmed
| Riigikood | KZ |
| Piirkond | Central Asia |
| Pind | 2724900 ruutkilomeetrit |
| Maapind | 2699700 ruutkilomeetrit |
| Veepind | 25200 ruutkilomeetrit |
| Põllumajanduspind | 77.40% |
| Metsapind | 1.20% |
| Madalaim kõrguspunkt | Vpadina Kaundy -132 m |
| Kõrgeim punkt | Khan Tangiri Shyngy (Pik Khan-Tengri) 6,995 m |
| SKT elaniku kohta | $26,300 (2017 est.) |