Sissejuhatus
Põhja-Euroopa südames asuv Island on ainulaadne segu loodusimedest ja elavast kultuurist, mis asub Gröönimaa mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Selle asukoht Ühendkuningriigist loodes pakub väravat maailma kõige hingematvamatele maastikele. See põhjalik juhend süveneb Islandi olemusse, hõlmates selle geograafiat, kliimat, majandust ja palju muud, maalides üksikasjaliku pildi sellest hüpnotiseerivast riigist.
Geograafia ja kliima
Islandi pindala on 103 000 ruutkilomeetrit, kus on 100 250 ruutkilomeetrit maad ja 2 750 ruutkilomeetrit vett, mis teeb sellest saare, millel pole maismaapiire. Rannajoon ulatub 4,970 km kaugusele, mida kaunistavad sügavalt süvistatud lahed ja fjordid, mis ääristavad maad. Islandi maastik on valdavalt platoo, mis on segatud mäetippude ja jääväljadega, pakkudes maastikke, mis on nii mitmekesised kui ka majesteetlikud.
Maastik ja kõrgus
Islandi maastikku määratleb enamasti platooline maastik, mis on täis mäetippe ja dramaatilisi jäävälju. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur, ulatudes 2,110 meetrini (Vatnajokulli liustiku juures), samas kui madalaim punkt on Atlandi ookeaniga merepinnal.
Kliima
Islandi kliima on mõõdukas, seda modereerib Põhja-Atlandi vool. Talved on pehmed ja tuulised, suved aga jahedad ja niisked, luues keskkonna, mis on nii ettearvamatu kui ka lummav.
Loodusvarad ja maakasutus
Island on rikas loodusvarade, sealhulgas kalade, hüdroenergia, geotermilise energia ja diatomiidi poolest. Riigi sõltuvus taastuvatest energiaallikatest, eriti hüdroenergiast ja geotermilisest energiast, seab jätkusuutliku elu ülemaailmse standardi.
Umbes 18,70% Islandist on põllumajandusmaa ja vaid 0,30% on kaetud metsadega. See maa toetab kartulite, porgandite, roheliste köögiviljade, tomatite ja kurkide kasvatamist koos loomakasvatusega, kus toodetakse lamba-, kana-, sealiha-, veiseliha- ja piimatooteid.
Majandus ja tööstus
Islandi majandusmaastik on mitmekesine, peamine tööstusharu on turism, millele järgneb kalatöötlemine, alumiiniumi sulatamine ja meditsiini- / farmaatsiatoodete tootmine. Hüdroenergial ja geotermilisel energial on Islandi energiasektoris oluline roll, aidates kaasa nii kodumaisele tarnimisele kui ka tööstuslikule kasutamisele.
Põllumajandus- ja eksporttooted
Riigi tohutu rannajoon ja rikkalik mereelustik muudavad kala ja kalatooted suurimaks ekspordiks, moodustades 42% koguekspordist. Alumiinium ja põllumajandustooted annavad ravimite ja meditsiinitoodete kõrval olulise panuse ka Islandi majandusse.
Kaubanduspartnerid
Islandi peamised ekspordipartnerid on Holland, Hispaania, Ühendkuningriik, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Norra. Selle impordipartnerid on Saksamaa, Norra, Hiina, Holland, USA, Taani, Ühendkuningriik ja Rootsi, kes impordivad masinaid ja seadmeid, naftasaadusi, toiduaineid ja tekstiili.
Rahvastik ja linnastumine
2020. aasta juuli seisuga oli Islandi hinnanguline rahvaarv 350 734, kusjuures vapustav 93.90% liigitati linnadeks. Elanikkond on peaaegu täielikult linnastunud, pooled elavad pealinnas ja suurimas linnas Reykjavikis ja selle ümbruses. Teisi rahvastikuklastreid leidub rannikul, peamiselt põhjas ja läänes.
Kultuur ja keel
Islandi kultuur on rikas ja mitmekesine, sügavate juurtega norra mütoloogias ja tugeva rahvusliku identiteedi tunnetusega. Ametlik keel on islandi keel, põhjagermaani keel, mis on tuletatud vanapõhja keelest. Vaatamata oma väikesele rahvaarvule on Islandil elav kultuurimaastik, kus kirjandus, muusika ja kunst mängivad ühiskonnas olulist rolli.
Järeldus
Island, jää ja tule maa, on tunnistuseks looduse ilust ja väest. Alates karmidest maastikest ja geotermilistest imedest kuni rikkaliku kultuuri ja uuendusliku majanduseni pakub Island ainulaadset kogemust, mis võlub kõiki, kes selle kaldaid külastavad või uurivad. Olles pühendunud jätkusuutlikkusele ja keskkonnaga kooskõlas olevale elustiilile, ei imesta Island mitte ainult, vaid pakub ka õppetunde, kuidas meie planeediga vastutustundlikult elada.
Riigi andmed
Riigikood | IC |
Piirkond | Europe |
Pind | 103000 ruutkilomeetrit |
Maapind | 100250 ruutkilomeetrit |
Veepind | 2750 ruutkilomeetrit |
Põllumajanduspind | 18.70% |
Metsapind | 0.30% |
Madalaim kõrguspunkt | Atlantic Ocean 0 m |
Kõrgeim punkt | Hvannadalshnukur (at Vatnajokull Glacier) 2,110 m |
SKT elaniku kohta | $52,200 (2017 est.) |