Geograafia ja kliima
Tšiili on ainulaadse asukohaga Lõuna-Ameerika lõunaosas, ulatudes piki Vaikse ookeani lõunaosa, mis asub Argentina ja Peruu vahel. Riigi pindala on 756 102 ruutkilomeetrit, 743 812 ruutkilomeetrit maad ja 12 290 ruutkilomeetrit vett. Sellel on pikk rannajoon 6,435 km, mis mõjutab oluliselt selle mitmekesist kliimat. Alates kõrbetingimustest põhjas, Vahemere keskel, kuni jahedate ja niiskete lõunapoolsete piirkondadeni pakub Tšiili kliima erinevaid keskkondi. Maastik on võrdselt mitmekesine, hõlmates madalaid rannikumägesid, viljakat keskorgu ja idas asuvaid karme Ande. Kõrguste äärmused rõhutavad seda mitmekesisust veelgi, alates merepinnast kuni Nevado Ojos del Saladoni, mis on kõrgeim punkt 6,880 m kõrgusel.
Loodusvarad ja maakasutus
Tšiili on varustatud rikkalike loodusvaradega, eriti vask, puit, rauamaak, nitraadid, väärismetallid, molübdeenja hüdroenergia. Need ressursid on mänginud keskset rolli riigi majandusmaastiku kujundamisel, eriti selle domineerimisel ülemaailmsel vaseturul. Ka põllumajandusel on oma koht: 21,10% maast on haritav, kasvatades viinamarju, õunu, pirne, nisu, maisi ja palju muud, millele lisandub 21,90% metsakate. Riik on rõhutanud ka niisutamist, hinnanguliselt 11 100 ruutkilomeetrit niisutatavat maad alates 2012. aastast, toetades nii põllumajandust kui ka elanikkonna vajadusi.
Rahvastiku dünaamika
Tšiili elanikkonna jaotus on märkimisväärselt koondunud, umbes 90% elab riigi elava pealinna Santiago ümbruse keskosas. 2020. aasta juuli seisuga oli hinnanguline elanikkond 18 186 770, kusjuures märkimisväärne enamus elab linnapiirkondades – 87.7% nagu 2020. aastal prognoositi. See linnade kontsentratsioon kajastub suuremate linnapiirkondade rahvastikunäitajates, ainuüksi Santiagos elab üle 6,7 miljoni elaniku. Kodakondsus on ühtlaselt tšiili keel, kusjuures hispaania keel on ametlik keel, mis kajastab riigi koloniaalajaloolisi sidemeid.
Majandus ja tööstus
Tšiili majandus on elujõuline segu primaarsetest tööstusharudest, kus domineerivad kaevandamine – eriti vask ja liitium -, millele järgneb põllumajandus, kalatöötlemine ja üha enam teenustele orienteeritud sektorid. Seda majandusstruktuuri toetab kombinatsioon olulistest loodusvaradest ja pikaajalisest avatud kaubanduspoliitikast. Põllumajandustoodete hulka kuulub suur hulk puuvilju, köögivilju, liha ja villa, mis on suunatud nii sisetarbimise kui ka eksporditurgudele. Tööstussektor on mitmekesine, ulatudes toiduainetest, kalatöötlemisest, raua- ja terasetootmisest keerukamate valdkondadeni, nagu transpordivahendid ja tekstiil.
Kaubandus ja investeeringud
Riigi kaubandusdünaamika näitab tugevat kalduvust Hiina poole, moodustades 27,5% ekspordist, millele järgnevad USA, Jaapan, Lõuna-Korea ja Brasiilia. See kaubandusmudel rõhutab ülemaailmset nõudlust Tšiili peamise ekspordi järele, mis hõlmab vaske, puuvilju, kalatooteid, paberit ja tselluloosi, kemikaale ja veini. Seevastu tema impordipartnerid peegeldavad suuresti seda mustrit, kusjuures Hiina ja USA on juhtival kohal, rõhutades sõltuvust naftatoodetest, kemikaalidest ja tööstusmasinatest. Need kaubandussuhted on Tšiili jaoks üliolulised, toetades suurt osa riigi majanduskasvust ja arengustrateegiatest.
Infrastruktuur ja areng
Tšiili on uhke 100% elektrifitseerimise määra üle alates 2016. aastast, mis on verstapost, mis tõendab tema arengualaseid saavutusi. Riigi SKP elaniku kohta oli 2017. aastal 24 600 dollarit, mis peegeldab suhteliselt kõrget elatustaset võrreldes piirkondlike standarditega. Sellele majanduslikule õitsengule lisandub tugev taristuvõrk, mis toetab selle ulatuslikku linna- ja maaelanikkonda. Rõhuasetus arengule ulatub aga pelgalt majanduslikest mõõdikutest kaugemale, püüdes saavutada tasakaalustatud kasvu, mis hõlmab keskkonnasäästlikkust, sotsiaalset võrdsust ja majanduslikku elujõulisust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Tšiili on suurte kontrastide ja loodusliku iluga riik, alates mitmekesisest kliimast ja maastikust kuni rikkaliku kultuurilise gobeläänini. Selle strateegiline asukoht koos märkimisväärsete loodusvaradega on pannud aluse dünaamilisele majandusele, mis on tugevalt suunatud ekspordipõhisele kasvule. Keskendudes tugevalt kestlikule arengule ja üha mitmekesisemale majanduslikule baasile, on Tšiili tunnistus vastupanuvõimest ja jõukusest geograafiliste ja majanduslike probleemide ees.
Riigi andmed
Riigikood | CI |
Piirkond | South America |
Pind | 756102 ruutkilomeetrit |
Maapind | 743812 ruutkilomeetrit |
Veepind | 12290 ruutkilomeetrit |
Põllumajanduspind | 21.10% |
Metsapind | 21.90% |
Madalaim kõrguspunkt | Pacific Ocean 0 m |
Kõrgeim punkt | Nevado Ojos del Salado 6,880 m |
SKT elaniku kohta | $24,600 (2017 est.) |