Gröönimaa avastamine: pilguheit Arktika kõrbesse

Põhja-Jäämere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel, Kanadast kirdes asuv Gröönimaa on maailma suurim saar, välja arvatud Austraalia, mida peetakse mandriks. Gröönimaa oma tohutu 2 166 086 ruutkilomeetriga, mis kõik on maa, kuna see ei pretendeeri veealale peale rannajoone, pakub segu arktilisest ilust ja eraldatusest. Erinevalt teistest on see riik, kus maismaapiirid on null ja piiririigid puuduvad, ümbritsetud muljetavaldava 44 087 km rannajoonega.

Geograafia ja kliima

Gröönimaa geograafias domineerib massiivne jääkate, mis katab suurema osa saarest, jättes avatuks vaid kitsa, mägise, viljatu ja kivise ranniku. Kliima varieerub arktilisest subarktiliseni, kus on jahedad suved ja külmad talved – see annab tunnistust karmidest elutingimustest, millega selle elanikud on sajandite jooksul kohanenud. Maastiku teravust murravad ainult kõrguse äärmused, alates Atlandi ookeanist merepinnal kuni Gunnbjorn Fjeldi kõrgeima punktini, mis ulatub 3,694 meetri kõrgusele merepinnast.

Loodusvarad ja maakasutus

Vaatamata jäisele fassaadile on Gröönimaa rikas loodusvarade poolest, sealhulgas kivisüsi, rauamaak, plii, tsink, molübdeen, teemandid, kuld, plaatina, nioobium, tantaliit, uraan, samuti rikkalikud kalad, hülged ja vaalad. Vaid väike osa maast, 0,60%, on ette nähtud põllumajanduslikuks kasutamiseks, ilma metsaga kaetud alade ja niisutatud maadeta, mis peegeldab põllumajanduse väljakutseid sellises kliimas.

Rahvastik ja kultuur

Gröönimaal, kus 2020. aasta juuli seisuga on hinnanguliselt 57 616 elanikku, on rahvastiku jaotus hõre, keskendudes peamiselt edelarannikule. Suurem osa interjöörist jääb asustamata, säilitades tohutud Arktika põlislooduse puutumatud alad. Gröönimaalased ehk gröönimaa(d), nagu neid tuntakse, jagavad oma kultuuri asulates, mis on hajutatud piki rannikut pealinna Nuukiga, kus elab umbes 18 000 elanikku. Gröönimaa keel on ametlik keel, mis tõstab esile rahva ainulaadset kultuurilist identiteeti. Tähelepanuväärne on see, et umbes 87,30% elanikkonnast elab linnapiirkondades, mis näitab paljude gröönimaalaste kaasaegset elustiili.

Majandus

Gröönimaa majandus keerleb kalatöötlemise, eriti krevettide ja süvalesta ümber, samuti arenevate tööstusharude ümber, nagu anortosiidi ja rubiini kaevandamine. Lambad, veised, põhjapõdrad, kalad ja karbid moodustavad Gröönimaa põllumajandustoodete selgroo. Käsitöö, toornahad ja väikesed laevatehased panustavad samuti kohalikku majandusse. Taani on endiselt Gröönimaa peamine ekspordipartner, hõlmates 82,5% oma ekspordist, mis koosneb peamiselt kalast ja kalatoodetest. Taani on ka peamine impordipartner, mis tähistab tihedaid majandussidemeid Gröönimaa ja selle endise koloniaalvalitseja vahel.

Kaubandus ja tööstus

Gröönimaa eksporditoodetes domineerivad tugevalt kala ja kalatooted, moodustades 2015. aastal 91% selle ekspordiväärtusest. Tema impordipartnerid on peamiselt Taani ja Rootsi, kes pakuvad masinaid ja transpordivahendeid, tööstuskaupu, toitu ja naftatooteid. Selline kaubandusdünaamika rõhutab Gröönimaa sõltuvust tehnoloogiliste ja tarbitavate kaupade välistest allikatest, samal ajal kui Gröönimaa majandus saab kasu loodus- ja mereressursside ekspordist.

Infrastruktuur ja areng

Gröönimaa on saavutanud 100% elektrifitseerimise, mis on märkimisväärne saavutus, mis rõhutab tema edusamme infrastruktuuri arendamisel vaatamata geograafilistele väljakutsetele. SKP elaniku kohta on 2015. aasta hinnangu seisuga muljetavaldav 41 800 dollarit, mis peegeldab kõrget elatustaset võrreldes paljude teiste maailma osadega. See majandusnäitaja räägib palju Gröönimaa piiratud ressursside tõhusast kasutamisest ja keskendumisest säästvale arengule.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Gröönimaa on äärmuslike kontrastide riik, alates jääga kaetud maastikest kuni elava kohaliku majanduseni, mis keskendub kalapüügile ja kaevandamisele. See kehastab ainulaadset segu traditsioonilisest ja kaasaegsest elustiilist, mis on seatud planeedi ühe kõige ebasobivama keskkonna taustal. Gröönimaa strateegiline asukoht, tohutud loodusvarad ja pühendumus arengule kujundavad jätkuvalt tema rolli ülemaailmsel tasandil, pakkudes väärtuslikku teavet jätkusuutlikuks elamiseks meie keskkonna piires.

Riigi andmed

Riigikood GL
Piirkond North America
Pind 2166086 ruutkilomeetrit
Maapind 2166086 ruutkilomeetrit
Veepind n/a ruutkilomeetrit
Põllumajanduspind 0.60%
Metsapind 0.00%
Madalaim kõrguspunkt Atlantic Ocean 0 m
Kõrgeim punkt Gunnbjorn Fjeld 3,694 m
SKT elaniku kohta $41,800 (2015 est.)