Geograafia ja kliima
Kagu-Euroopas asuv Horvaatia, mille läänepiire hellitavad Aadria mere taevasinised veed, on riik, millel on erakordne geograafiline ja klimaatiline mitmekesisus. Selle pindala on 56 594 ruutkilomeetrit ja see jagab oma 2,237 km pikkuseid maismaapiire mitme riigiga, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Ungari, Serbia ja Montenegroga. See strateegiline asukoht on andnud Horvaatiale ulatusliku rannajoone 5,835 km, mis on punktiiritud enam kui tuhande saarega, millest igaüks räägib oma ainulaadse loo.
Horvaatia kliima varieerub Vahemerest piki rannikut, mida iseloomustavad pehmed talved ja kuivad suved, kuni mandrini sisemuses, kus kuumad suved muutuvad külmadeks talvedeks. Selline klimaatiline mitmekesisus ei mõjuta mitte ainult piirkonna elustiili ja kultuuri, vaid ka selle põllumajandustavasid ja bioloogilist mitmekesisust.
Maastik ja loodusvarad
Horvaatia maastik on sama mitmekesine kui kliima, kus on lamedad tasandikud Ungari piiri lähedal, madalad mäed ja mägismaa Aadria mere ranniku lähedal. Kõrgeim punkt, Dinara, ulatub kuni 1,831 meetrini, pakkudes matkahuvilistele hingematvaid vaateid ja väljakutsuvaid radu. See geograafiliselt rikas riik on koduks ka olulistele loodusvaradele, sealhulgas naftale, kivisöele, boksiidile ja hüdroenergiale, millel on selle majanduses oluline roll.
Ühiskond ja rahvastik
2020. aasta juuli seisuga oli Horvaatia rahvaarv hinnanguliselt 4 227 746, kusjuures märkimisväärne jaotus näeb kontsentratsiooni põhjapoolses osas ja elava pealinna Zagrebi ümbruses. Linnastumise määr on 57,6%, mis peegeldab kaasaegset, kuid ajalooliselt juurdunud ühiskonda. Horvaadi keel on ametlik keel, mis ühendab rahvast ühises pärandis ja identiteedis.
Rahvastiku keskused
Pealinn Zagreb ei ole mitte ainult Horvaatia haldus-, vaid ka kultuurisüda, kus elab umbes 685 000 inimest. See kehastab riigi segu ajaloost ja modernsusest, pakkudes kõike alates iidsetest vaatamisväärsustest kuni kaasaegse kunsti ja söögielamusteni.
Majandus ja tööstus
Horvaatia majandus on mitmekesine ja sellesse annavad märkimisväärse panuse erinevad sektorid, sealhulgas turism, mis õitseb tänu riigi kaunitele maastikele ja rannajoonele. Põllumajandus on endiselt elutähtis, kuna maa annab köögiviljade ja puuviljade, näiteks tomatite, õunte ja oliivide kõrval selliseid põllukultuure nagu nisu, mais ja päevalill. Põllumajandussektorisse panustavad ka loomakasvatus- ja piimatooted.
Tööstusel on Horvaatia majanduses keskne roll, keskendudes kemikaalidele, tööpinkidele, elektroonikale, laevaehitusele ning toidule ja jookidele. Seda tööstussektorit täiendab tugev ekspordiportfell, mis hõlmab transpordivahendeid, masinaid ja tekstiili, peamiselt sellistesse Euroopa riikidesse nagu Itaalia, Saksamaa ja Sloveenia.
Infrastruktuur ja areng
Horvaatia on uhke selle üle, et saavutas 2016. aastaks oma elanikkonna 100% elektrifitseerimise, mis annab tunnistust riigi arengust ja pühendumusest tagada oma kodanike heaolu. Riigi SKP elaniku kohta oli 2017. aastal 24 700 dollarit, mis näitab elanike majandusliku jõukuse ja elukvaliteedi taset.
Järeldus
Oma strateegilise asukohaga Kagu-Euroopas, mitmekesise geograafia ja kliimaga, rikkaliku kultuuripärandiga ning tugeva majandusega paistab Horvaatia silma ainulaadse ja elujõulise riigina. Alates Zagrebi ajaloolistest tänavatest kuni Aadria mere ranniku rahuliku iluni pakub Horvaatia kaasahaaravat segu looduslikest ja inimtekkelistest imedest, mis meelitavad jätkuvalt külastajaid ja professionaale kogu maailmast. Kuna Horvaatia kasvab ja areneb jätkuvalt, säilitab ta oma staatuse hinnalise pärlina Euroopa kroonis.
Riigi andmed
| Riigikood | HR |
| Piirkond | Europe |
| Pind | 56594 ruutkilomeetrit |
| Maapind | 55974 ruutkilomeetrit |
| Veepind | 620 ruutkilomeetrit |
| Põllumajanduspind | 23.70% |
| Metsapind | 34.40% |
| Madalaim kõrguspunkt | Adriatic Sea 0 m |
| Kõrgeim punkt | Dinara 1,831 m |
| SKT elaniku kohta | $24,700 (2017 est.) |